1. ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühing EESTI KARUSLOOMAKASVATAJATE ARETUSÜHING
(edaspidi ÜHING ) on karusloomakasvatajate nii juriidiliste kui
füüsiliste isikute omaalgatuslik ühendus. Aretatavateks
karusloomadeks on mink, rebane, chinchilla, küülik, nutria, kährik,
soobel, puurituhkur, jt. karusloomade liigid.
1.2. ÜHING on põhikirja alusel tegutsev eraõiguslik juriidiline
isik. Tal on oma pangakonto, pitsat ja sümboolika.
1.3. ÜHING arendab majandustegevust põhikirjas sätestatud
eesmärkide saavutamiseks. Kõik ÜHINGULE laekuvad vahendid on
suunatud põhikirjas ettenähtud tegevuse arendamiseks.
1.4. Oma tegevuses juhindub ÜHING Eesti Vabariigi põhiseadusest,
mittetulundusühingute seadusest, teistest õigusaktidest ja
käesolevast põhikirjast.
1.5. ÜHING teeb oma tegevusvaldkonnas koostööd teiste füüsiliste
ja juriidiliste isikutega. ÜHING on seoses oma põhikirjalise
tegevusega õigus astuda lepingulistesse suhetesse kodu- ja
välismaiste õigussubjektidega ning olla liikmeks rahvusvahelistes
organisatsioonides ja liitudes.
1.6. ÜHING vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
ÜHINGU liikmed ei vastuta ÜHINGU varaliste kohustuste täitmise eest
ja ÜHING ei vastuta liikmete varaliste kohustuste täitmise eest.
2. NIMI JA ASUKOHT
2.1. Mittetulundusühingu nimi on EESTI KARUSLOOMAKASVATAJATE
ARETUSÜHING, inglise keeles ESTONIAN FUR BREEDERS ASSOCIATION
2.2. Mittetulundusühingu asukohaks on Eesti Vabariik , Tartu,
Kreutzwaldi1, 51014.
3. ÜHINGU EESMÄRGID
3.1. ÜHINGU eesmärgiks on Eesti Vabariigis aretatavate
karusloomade aretuse korraldamine, aretusregistri pidamine,
jõudluskontrolli läbiviimine, genofondi loomine, säilitamine ja
parandamine, nende geneetilise potentsiaali suurendamise eesmärgil,
et tõsta karusloomakasvatuse majanduslikku tasuvust ja saada
kvaliteetset toodangut.
3.2. Oma eesmärkide saavutamiseks ÜHING:
3.2.1. edendab karusloomakasvatust Eesti Vabariigis;
3.2.2. esindab oma liikmete ühishuve riiklikes, ühiskondlikes ja
rahvusvahelistes organisatsioonides;
3.2.3. arendab koostööd aretust toetavate ja loomakasvatust
tervikuna edendavate põllumajanduslike liitude ja ühendustega;
3.2.4. teeb Vabariigi valitsusele ettepanekuid riigi eelarvest
karusloomakasvatusele vahendite eraldamiseks ning selle valdkonna
maksu-, krediidi- ja tollipoliitika kujundamiseks;
3.2.5. osaleb karusloomakasvatusalaste õigusaktide väljatöötamisel
ning avalikustab oma seisukohti nimetatud küsimustes;
3.2.6. toetab karusloomakasvatuse alast haridust, korraldab
sellealast täiendõpet;
3.2.7. kogub, süstematiseerib, propageerib ja kirjastab
karusloomakasvatusalast materjali ja informatsiooni;
3.2.8. korraldab karusloomade ülevaatusi, näitusi ja konkursse;
3.2.9. aitab kaasa karusloomakasvatusalasele teadustööle;
3.2.10. üldistab ja levitab karusloomade aretusalaseid kogemusi,
teenindus- ja majanduskogemusi, kogub, süstematiseerib ja säilitab
informatsiooni turukonjunktuuri ja toodangu konkurentsivõimelisuse
kohta;
3.2.11. aitab leida koostööd ja lepingupartnereid ÜHINGU liikmetele
eksport- ja importtehingute sõlmimiseks.
4. LIIKMESKOND
4.1. ÜHINGU liikmeks võib olla iga karusloomade aretusega tegelev
juriidilisest ja füüsilisest isikust ettevõtja, kes täidab
käesolevat põhikirja, juht- ja kontrollorganite otsuseid ning võtab
osa ÜHINGU tööst.
4.2. Liikmeks astuda soovija esitab ÜHINGU juhatusele kirjaliku
avalduse koos ühe asutajaliikme või vähemalt kahe üheaastase
staažiga liikme soovituse.
4.3. Liikmeks astuda soovija avalduse rahuldamise või
mitterahuldamise otsustab juhatus ja kinnitab üldkoosolek, kui selle
poolt on vähemalt 2/3 koosolekust osavõtjatest.
4.4. Vastuvõetud liige peab tasuma ühekordse sisseastumismaksu.
4.5. Ühingul võivad olla toetajaliikmed, kellel ei ole hääleõigust
ja nad on liikmemaksust vabastatud.
4.6. Liikmelisust ÜHINGU ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle
anda.
4.7. Liikme suremise korral lõpeb ka tema liikmelisus ÜHINGUS.
4.8. Liikme eraldumise korral ÜHINGUST säilib tema liikmelisus.
5. LIIKMEMAKSUD
5.1. ÜHINGU liikmed maksavad liikmemaksu.
5.2. Liikmemaksu suuruse, tasumise korra ja tähtajad määrab ÜHINGU
üldkoosolek.
5.3. ÜHINGU üldkoosolekul on õigus vabastada liikmemaksust
üldkoosoleku poolt kinnitatud tugiisikuid.
6. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
6.1. ÜHINGU liikmetel on õigus:
6.1.1. võtta osa ÜHINGU asjade otsustamisest, valida ja olla valitud
ÜHINGU juhtorganitesse;
6.1.2. osaleda otsuste vastuvõtmisel üldkoosolekul;
6.1.3. saada informatsiooni üldkoosoleku päevakorda võetud
küsimustest;
6.1.4. saada juhatuselt ÜHINGU juhtimist puudutavat teavet;
6.1.5. esitada üldkoosolekule ettepanekuid ja arvamusi;
6.1.6. kasutada soodustingimustel ÜHINGULE kuuluvat vara ja
informatsiooni ning ÜHINGU poolt osutatavaid teenuseid;
6.1.7. paluda ÜHINGULT abi ja kaitset ebaausa konkurentsi korral nii
ÜHINGU liikmete kui ka teiste ettevõtjate poolt;
6.1.8. võtta osa kõigist ÜHINGU poolt korraldatavatest üritustest ja
programmidest;
6.1.9. saada oma tegevuseks rahalist toetust, kui ÜHINGU majanduslik
olukord seda võimaldab ja selle tegevus on kooskõlas ÜHINGU
põhikirjaliste eesmärkidega;
6.1.10 astuda välja ÜHINGUST avalduse alusel.
6.2. ÜHINGU liige on kohustatud:
6.2.1. toetama ÜHINGU tegevust;
6.2.2. andma panuse eesmärkide saavutamiseks;
6.2.3. täitma üldkoosoleku, juht- ja kontrollorganite otsuseid;
6.2.4. täitma käesoleva põhikirja nõudeid;
6.2.5. tasuma sisseastumis- ja liikmemaksu õigeaegselt;
6.2.6. kirjalikult informeerima ÜHINGUT registriandmete
muudatustest;
6.2.7. hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada ÜHINGUT või selle
liikmete huve.
7. LIIKMETE VÄLJAASTUMINE JA
VÄLJAARVAMINE
7.1. Liikmel on õigus ÜHINGUST välja astuda, teatades sellest
ette vähemalt 15 päeva. Kohene lahkumine on lubatud juhul, kui
liikme õigusi või kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeks
jäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
7.2. Väljaastumise avaldus esitatakse ÜHINGU juhatusele.
7.3. Liikme võib ÜHINGU liikmete üldkoosoleku otsusega ÜHINGUST
välja arvata, kui ta:
7.3.1. tegevus on vastuolus ÜHINGU põhikirjaliste eesmärkidega;
7.3.2. kahjustab oluliselt ÜHINGUT või tema liikmete huve;
7.3.3. ei täida käesoleva põhikirja nõudeid või ÜHINGU juht- ja
kontrollorganite otsuseid;
7.3.4. keeldub liikmemaksu maksmast;
7.3.5. keeldub osalemast ÜHINGU töös.
7.4. Liikmetele tuleb tema väljaarvamise otsusest ja selle
põhjustest kirjalikus vormis teatada kolme päeva jooksul arvates
otsuse tegemise päevast.
7.5. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, siis liikmele juba
tasutud liikmemaksu ei tagastata.
8. ÜLDKOOSOLEK
8.1. Üldkoosoleku pädevus:
8.1.1. ÜHINGU kõrgemaks organiks on selle liikmete üldkoosolek;
8.1.2. ÜHINGU liikmetel on õigus saada teavet üldkoosoleku toimumise
ja päevakorra küsimustes;
8.1.3. üldkoosolekul kuulub igale ÜHINGU liikmele üks hääl;
8.1.4. üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on
tema kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Kokkukutsumisel teatavaks
tegemata küsimustes võib vastu võtta otsuseid ainult siis, kui
üldkoosolekul on esindatud kõik ÜHINGU liikmed.
8.1.5. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
8.1.5.1. põhikirja vastuvõtmine ja selle muutmine;
8.1.5.2. eesmärkide muutmine;
8.1.5.3. juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine;
8.1.5.4. juhatuse liikmega või revisjonikomisjoni liikmega tehingu
tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles
tehingus või nõudes ÜHINGU esindaja määramine;
8.1.5.5. majandusaasta ja revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
8.1.5.6. ÜHINGU palgaliste töötajate arvu, koosseisu ja palgafondi
kinnitamine;
8.1.5.7. ÜHINGU ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise
otsustamine;
8.1.5.8. muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu juhatuse või
revisjonikomisjoni pädevusse.
8.2.Üldkoosoleku kokkukutsumine:
8.2.1. üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord
kalendriaasta jooksul majandusaasta aruande kinnitamiseks ja teiste
põhikirja sätestatud olulistes küsimustes otsuste vastuvõtmiseks,
samuti juhtudel, kui seda nõuavad ÜHINGU huvid ning sellekohase
taotluse esitanud ÜHINGU või revisjonikomisjoni liige;
8.2.2. kui juhatus pole kokku kutsunud üldkoosolekut ühe kuu
jooksul, teeb seda üldkoosolekut algatanud ÜHINGU liige või
revisjonikomisjoni liige;
8.2.3. üldkoosoleku toimumisest teatab juhatus ÜHINGU liikmetele
vähemalt kaks nädalat ette. Teate saadab juhatus liikmetele kirja
teel, märkides teates üldkoosoleku toimumise kuupäeva, kellaaja ja
koha ning küsimused, mis tulevad üldkoosolekul arutusele.
8.3. Otsuse vastuvõtmine üldkoosolekul:
8.3.1. üldkoosolek on õigustatud võtma vastu otsuseid, kui seal
osaleb üle poole ÜHINGU liikmetest;
8.3.2. kui üldkoosolekust ei võta osa üle poole ÜHINGU liikmetest,
kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama
päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma, kui
seal osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget;
8.3.3. liikmeks oleva juriidilise isiku esindajaks üldkoosolekul on
registrikaardile kantud või nende poolt volitatud füüsiline isik,
kes omab ühe hääle;
8.3.4. ÜHINGU liige võib esindusõigust üldkoosolekul edasi volitada
ainult teisele ÜHINGU liikmele;
8.3.5. üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud
üle poole koosolekul esindatud liikmete häältest, tingimusel, et
selle poolt on liige või liikmed, kellele vastuvõetud otsusega
pannakse kohustusi;
8.3.6. põhikirja muutmise, ÜHINGU tegevuse lõpetamise, ühinemise ja
jagunemise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle 2/3
üldkoosolekul esindatud liikmetest;
8.3.7. ÜHINGU tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liikmete
nõusolek, üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema
esitatud kirjalikult;
8.3.8. otsuseid saab vastu võtta ka üldkoosolekut kokku kutsumata.
Sel juhul saadab juhatus igale liikmele kirja teel otsuse projekti.
Otsus on vastu võetud, kui sellele on kirjalikult andnud jaatava
vastuse kõik liikmed.
8.4. Hääletamine üldkoosolekul:
8.4.1. liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga või temaga
võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga
kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist;
8.4.2. liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks
või talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle
liikme nõusolek;
8.4.3. ÜHINGU liige, kelle esindaja on ka juhatuse liige, ei või
hääletada majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel ega tema
vastu nõude esitamise otsustamisel.
9. JUHATUS
9.1. Juhatus on ÜHINGUT esindav ja juhtiv organ, mis valitakse
kolmeks aastaks.
9.1.2. Juhatus valib esimehe ja aseesimehe.
9.1.3. Juhatus valitakse seitsmeliikmeline (7).
9.2. Juhatuse ülesandeks on:
9.2.1. ÜHINGU töö juhtimine üldkoosolekute vahelisel perioodil;
9.2.2. ÜHINGU üldkoosoleku poolt kindlaksmääratud otsuste ja
strateegia elluviimine;
9.2.3. majandusaasta aruande koostamine ja esitamine üldkoosolekule
kinnitamiseks;
9.2.4. ÜHINGU rahaliste vahendite kasutamine vastavalt eelarvele ja
omandi reeglipärane kasutamine;
9.2.5. palgaliste töötajate töölevõtmine, töölt vabastamine, nende
tööülesannete kontrollimine ja juhendamine;
9.2.6 liikmeskonna kohta arvestuse pidamine, sisse- ja
väljaastumisavalduste registreerimine;
9.2.7. sisseastumis- ja liikmemaksude kogumine;
9.2.8. üldkoosoleku kokkukutsumine;
9.2.9. ÜHINGU nimel lepingute sõlmimine ja nende täitmise tagamine;
9.2.10. avalikkuse informeerimine ÜHINGU tegevusest ja selle
tulemustest.
9.3. Juhatusse kuulub igast karuslooma liigi kasvatajatest
moodustatud sektsioonist üks liige ja üks asendusliige, kes
põhiesindaja olemasolul ei osale juhatuse töös;
9.4. ÜHINGUT on õigustatud esindama õigustoimingutes vähemalt kaks (
2 ) juhatuse liiget ühiselt.
9.5. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega ennetähtaegselt
tagasi kutsuda, kui selle poolt annavad oma hääle üle poolte ÜHINGU
liikmetest.
9.6. Aasta üldkoosolekul esitab juhatus aruande eelmise aasta
tegevuse kohta. Juhatus peab andma ÜHINGU liikmetele ka muul ajal
juhtimise kohta vajalikku teavet, välja arvatud juhul, kui juhatusel
on põhjendatud alus arvata, et liige võib vastavat teavet kasutada
ÜHINGU huvide kahjustamiseks.
9.7. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad
pooled pluss üks juhatuse liikmed. Häälte võrdselt jagunemise korral
on otsustavaks juhatuse esimehe hääl.
9.8. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse
temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu
tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist ÜHINGU
poolt.
9.9. Juhatuse liikmete t��ötasustamise korra kinnitab ÜHINGU
üldkoosolek.
10. REVISJONIKOMISJON
10.1. ÜHINGU majandusliku tegevuse kontrollimiseks ja
majandusaasta aruande revideerimiseks valitakse üldkoosoleku poolt
kolmeliikmeline revisjonikomisjon, kes valib endi hulgast esimehe.
10.2. Revisjonikomisjoni ei või valida ÜHINGU juhatuse liiget ega
raamatupidajat.
10.3. Revisjonikomisjoni liikmetel on vaba juurdepääs kogu ÜHINGU
dokumentatsioonile, tal on õigus kontrollida materiaaltehniliste ja
rahaliste vahendite, hoonete, rajatiste, transpordi jm. vara
kasutamise õigsust ja säilimist.
10.4. Revisjonikomisjon võib oma tegevuses kaasata eksperte ja nõuda
üldkoosoleku kokkukutsumist, kui seda nõuavad ÜHINGU huvid.
10.5. Pärast majandusaasta tegevuse revideerimist revisjonikomisjoni
poolt esitab revisjonikomisjoni esimees revideerimise tulemused
revisjonikomisjonile läbivaatamiseks ning pärast allkirjastamist
esitab revideerimisakti juhatusele, mille juhatuse esimees
üldkoosolekul ette kannab.
10.6. Revisjonikomisjon juhindub oma tegevuses kehtivast
seadusandlusest, käesolevast põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest.
10.7. Revisjonikomisjoni ülesanneteks on:
10.7.1. põhivahendite revideerimine;
10.7.2. ÜHINGU põhikirja täitmise kontroll;
10.7.3. ÜHINGU majandusliku tegevuse kontrollimine;
10.7.4. ÜHINGU finantsmajandusliku tegevuse kontrollimiseks
revisjoni läbiviimine;
10.7.5. majandusaasta aruande ning vahe- ja likvideerimisbilansi
kontrollimine;
10.7.6. üldkoosolekule revisjoniakti esitamine.
11. VARA JA VAHENDID
11.1. ÜHINGU vara ja vahendid moodustuvad liikmete poolt tehtud
sisseastumis- ja liikmemaksudest ja ÜHINGULE üleantud annetustest
ning ÜHINGU majandustegevuse käigus loodud rahalistest vahenditest.
11.2. ÜHING võib oma vara, vahendeid ja tulu kasutada üksnes
põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. ÜHING ei või vara,
vahendeid ega kasumit jaotada liikmete vahel.
11.3. Kõik rahalised vahendid on ÜHING juhatuse käsutuses.
11.4. ÜHINGU vara ja vahendite sihipärase kasutamise peab tagama
juhatus, kellel on liikmete üldkoosoleku poolt määratud piires
otsustamise õigus kõigi ÜHINGU varade ja vahendite suhtes.
11.5. ÜHINGU ühinemisel ja jagunemisel lähevad selle vara ja
vahendid üle tema õigusjärglasele.
11.6. ÜHINGU tegevuse lõpetamise korral jaotatakse allesjäänud vara
liikmete vahel.
12. MAJANDUSAASTA ARUANNE
12.1. ÜHINGU majandusaasta algab 01.jaanuaril ja lõpeb
31.detsembril.
12.2. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise
aastaaruande ja tegevusaruande.
12.3. Majandusaasta aruande esitab juhatus üldkoosolekule, kes
otsustab aruande kinnitamise. Aruandele peab lisama
revisjonikomisjoni akti ja audiitori ( kui audiitor on üldkoosoleku
poolt määratud ) arvamuse.
12.4. Majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed
13. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE
13.1. ÜHINGU ühinemine ja jagunemine toimub seaduses ettenähtud
korras.
13.2. ÜHINGU ümberkujundamine ei ole võimalik.
14. LÕPETAMINE
14.1. ÜHINGU tegevus lõpetatakse:
14.1.1. üldkoosoleku otsusega, halduskohtu otsuse alusel või kui
liikmete arv on väiksem kui 2;
14.1.2. pankrotimenetluse alustamisel ÜHINGU vastu;
14.1.3. üldkoosoleku võimetusel valida juhatuse liikmeid või
revisjonikomisjoni.
14.2. ÜHINGU lõpetamine toimub üldkoosoleku otsusega ning pärast
lõpetamise otsustamist esitab juhatus avalduse lõpetamise kandmiseks
registrisse. Avaldusele tuleb lisada üldkoosoleku otsus.
14.3. Juhatus esitab pankrotiavalduse, kui selgub, et ÜHINGUL on
vara vähem, kui võetud kohustusi.
14.4. Tegevuse lõpetamisel toimub ÜHINGU likvideerimine.
14.5. ÜHINGU lõpetamise otsustamisel liikmete üldkoosolek määrab
likvideerimiskomisjoni, kelle avalduse alusel nad kantakse
registrisse.
14.6. Likvideerimiskomisjon lõpetab ÜHINGU tegevuse, nõuab sisse
võlad, müüb vara, kui see on vajalik võlausaldajate nõuete
rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute
vahel, rahuldab võlausaldajate nõuded ja jaotab allesjäänud vara
lõpetamise ajal ÜHINGU liikmete vahel proportsionaalselt viimase
aasta liikmemaksu suurusele.
14.7. Pärast likvideerimise lõppemist esitab likvideerimiskomisjon
avalduse ÜHINGU registrist kustutamiseks.
14.8. Likvideerimiskomisjon määrab ühe endi hulgast, kelle kätte
antakse hoiule ÜHINGU dokumendid. Dokumentide hoidja nimi kantakse
likvideerimiskomisjoni avalduse põhjal registrisse
