2012a. Küülikute näituse kokkuvõte

Foto: Peeter Vahtramäe

Esiteks

Näitusel oli üheks raskemaks läbivaks veaks jätkuvalt kehv luustik ja päris hull oli 16-17,5 punkti 20-st võimalikust. Seda said 115-st hinnatud loomast 16. Need loomad olid väga raske luustikuveaga (peamine oli kalaselgroog, või väga väljas olevad puusakondid) ja üldiseks soovituseks on sellised loomad karjast välja arvata, kui just mõnes teises aspektis ei olnud loom suurepärane, mille nimel olite enne töötanud ja loomast on teil farmis teatud punktide parandamisel kasu.

Luustiku eest 18-18,5 punkti said 80 looma, neil oli luustik mõnevõrra parem (tunda oli vähem selgroogu ja ka puusakonte), kui eelneval 16 loomal, aga kindlasti tuleks ka neile tähelepanu pöörata. Üldine soovitus luustikuvea parandamiseks on see, et nendele isenditele tuleb leida paariliseks teine loom, kellel on luustik vähemalt 19 punkti, mida võib lugeda juba suurepäraseks ning siis järgi jätta paranenud luustikuga järglased.

Väga hea luustikuga oli näitusel 20 looma (19 punktiga) ja need olid esindatud tõugudes nagu: angoora, viini sinine, flandria, suur hele hõbeküülik, kalifornia, reks, uus meremaa valge, prantsuse päss, ja saksa liblikküülik.

Teiseks

veaks oli kummalisel kombel ikka loomade kaal, kus saavutati 10-st võimalikust punktist 0-9 punkti tervelt 26. korral ja peamiselt esines seda just prantsuse pässide juures (kummaline on ka see, et osad neist olid 19 punktise luustikuga), mis võib olla tingitud ka sellest, et paljud pässid olid kuidagi lühemad, kui nad olla võiksid. Seega seda viga annab parandada lihtsalt sellega, et neile isenditele tuleb leida pikema kehaga paariline.

10 looma said ka viimases aspektis 3-4 punkti looma üldise puhtuse või käppade tervisliku seisundi eest.

Kolmandaks

läbivaks veaks olid erinevatel tõugudel tõusisesed näitajad nagu näiteks kaliforniatel – markeeringutel esines palju heledaid/valgeid karvu või laike, mask ebaühtlane/sälguline, käpad triibulised või tugevalt heledamad üldisest markeeringutest.

Hõbeküülikutel

olid läbivaks veaks laigud aluskarvas. Ka karva karmistumist oli siin märgata, õnneks vähem kui paaril viimasel aastal.

Angoorade

9-st angoorast kolmel olid tõutunnused puudulikud (tutid kõrvadel, kõrvade vahel ja põskedel), lisaks olid värvilised angoorad kohati lapilised, mis võis vabalt olla tingitud karvavahetusest ja paaril valgel angooral viskas sisse elevandiluukarva alustoon – mis ei ole selle tõu juures väga suur viga, aga tasub märkimist.

Flandriatel

hakkas karv karmimaks muutuma, kui tõule omane oleks. Seda karva karmistumist esines veel nii hõbeküülikutel kui ka uus meremaa valgetel.

Prantsuse pässidel

esines peamiselt kõrvadeasetuse vigu, kõrvad olid liiga taga, kuid ka siin on näha paranemise märke võrreldes eelmise aastaga, pea on eelmise aastaga võrreldes paljudel paranenud, kuid kohati esines ka siin ikka veel kitsast ja pikka pead, mis ei ole sellele tõule üldse omane. Lisaks värvusvead, triibulised käpad, pruunikas alatoon või siis puudus värvusel erksus.

Rekside

esines paaril isendil pikemat musta ohekarva ja paaril isendil oli karv lubatust pikem, lisaks värvusvead, mida on huvitavamate värvuste juures alguses raske saavutada. Kui muudes punktides oli loom väga hea, siis värvust on kõige lihtsam parandada ja sellest ei tohiks end üldse morjendada lasta.

Saksa liblikküülikutel

peamiseks veaks olid markeeringud, ja palju valgeid karvu seal, kus neid olla ei tohi.

Uus meremaa valgetel

17-st isendist 13. oli kollakas/elevandiluukarva alatoon, mis ei ole selle tõu juures soovitud. Et seda vältida, tuleks leida neile valge alatooniga paariline, et seda elevandiluukarva alatooni välja saada. Iga aastaga on seda järjest rohkem näha olnud. Lisaks olid kõrvad oma struktuurilt pehmemad kui võiksid olla – see võib olla suuresti tingitud ka sellest, kus loomad elutsevad (sisetingimustes = pehmemad või välitingimustes = tugevamad kõrvad). „Juukseid“ esines seekord ainult kahel isendil, mis on kordi parem, kui seda oli möödunud aastal. Ja paaril isendil oli karv lühem ning hakkas karmistuma – seda tuleb kindlasti vältida, sest uus meremaa valgetel on just iseloomulik pikem ning pehmem karvkate.

Viini sinistel

peamiseks veaks oli pruunikas alatoon ja valged karvad karvkattes. Seekord oli neil karvkate parema struktuuriga kui seda oli möödunud aastal, kus esines palju karmi karva.

Hermeliinidel

Peamiseks olid värvusvead.

http://www.efba.ee/wp-content/themes/inkdrop_single

Login

Lost your password?